Miniatuur “Valgustus”
Miniatuur “Valgustus” ehk üle keskmise diibi tapjaporgandi öö (või, noh, hommikupoolik)
Porgandit tabas valgustus. Ta oli just istunud enam kui kaks tundi pargi nurgas palgi peal ja passinud lolli näoga kaugusesse, püüdes oma toimkonda välja puhata, kui see teda tabas. Ühel hetkel lülitus kogu ta aju tööle ning, kui teadlastel oleks ta pea külge krussis juhtmetega ajutöö mõõteaparaat ühendatud olnud, siis oleksid nad ekraanilt näinud, kuidas terve ta aju kujutis helendama puhkes. Valgustushetkedel ei tööta mitte 10% inimese ajust, vaid 100, porgandite puhul vastavalt 5 ja 85 protsenti. Sel hetkel tajus porgand kogu maailma ja selle toimimist tema ümber. Kõik oli sünkroonis ja ühtses kooskõlas, väljaarvatud liigiliste eripärade tõttu kaotatud 15% maailmast. Porgand oli ergastatud seisundis ja mõtles tõsiselt oma usukoolkonna loomisest ja teistele oma lolli näoga kaugusesse passimise kogemuste õpetamisest. Porgandist kiirgas kummalist energiat. Kui ta kiige juurde seisma jäi, siis hakkas see imelikult nihelema ning kõkutama.
Porgand oli David Lynchi raamatust sellise valgustatuse saamisest lugenud. Lynch käis ikka sukeldumas oma teadvuse ookeani ning tõmbamas välja sellise haige kujuga ideekalu, et peale vaadates jäi tahes-tahtmata karp lahti. Pikemad sukeldumised ja õngitsemised mõjusid Lynchi aju hapnikuvarustusele aga veidi kehvasti ning ta hakkas ise arugi saamata oma mantraid inimestele välja lobisema. Porgandil polnud üldse plaanis inimestele nii palju välja lobiseda, pealegi oleks see olnud keeruline, sest kogu suur ja lai maailm, millest ta kaheksakümmend viit protsenti tajus, oli päris pagana pirakas ja asi oleks keeruliseks läinud. Väga kompaktsed maailma lahti mõtestamise valemid polnud pooltki nii pädevad, kui suured ja laiahaardelised variandid. Porgand ei tahtnud aga midagi välja ka lõigata. Väiksemaks kokku pressides muutusid need päris mõttetuks. Porgand taandas küll asjad väga ägedateks enda ja maailma suhteid paika sättivateks lööklauseteks, nagu “tasakaal on hea ja äärmused on halvad”, kuid kui ta natukese aja pärast vaatas, mis pagana maailmakorra põhipunktist ta nii vaimustuses oli olnud, siis nägi ta kui väike ja mõttetu junn see tegelikult oli. Sellised üldistused olid muidugi ka vajalikud. Kui ta seda valgustuse saamist kavatses veidi tihemini tegema hakata, siis olnuks ikka imelik küll sõpradele hiljem öelda, et ei võtnud ühtegi ägedat ühelauselist tarkust endaga valgustusest kaasa. Mõni lausejupike, nagu “taha vähe,” “ela täiega” või “hoia tasakaalu” tuli ju ikka kaasa haarata. Keegi muidu jälle ei usu, et ta valgustuse sai. Samas oleks äkki hoopis hea, kui ta mitte kellelegi oma valgustusest ei räägi. Pärast hakkavad kõik valgustusi saama ja see poleks enam üldse nii äge. Usukoolkonna loomise plaani mattis ka porgand esialgu maha. Hiljem võis see muidugi loosi minna, kui ta mingi eriti pädeva usundiniši välja pidanuks mõtlema.
Kiik kõkutas ja niheles. Porgand vaatas talle lolli näoga otsa. “Sa oled vist väga omas mullis,” päris too talt vastu, sest ta oli vist midagi porgandile rääkinud hetk enne kõkutamist.
“Öh, jah, tegelikult.”
“Kao magama ära kurat võtku! Kui kaua järjest sa üleval oled olnud? Ma ei saa üldse aru, mida sa siin passid. Hiljem jälle katus sõidab ja kirjutad mingeid imelikke asju.”
Porgand sai aru küll, et asi kisub käest ära. Magamisest poleks aga ammugi midagi välja tulnud. Ta läks linna vahele jalutama. Jahe tuul mõjus ikka hästi. Natukese aja pärast hakkas porgandil valgustus üle ka minema. Asjad hakkasid jälle normaalsed välja nägema. Teisel pool teed kõndis talle vastu Peeter. Kähku üritas Peeter teha nägu, et ta ei näinud ning liikus veidi teises suunas. Kõikearmastav valgustushoog oli ka peaaegu täiesti otsas ja porgand oleks väheke Peetri liha hamba alla pannud küll. Peeter nägi porgandi pilku, tegi paar kiiremat sammu ning pistis jooksu. Porgand sööstis talle järgi. Saagipüüdmismoment erutas porgandi meeli. Kaks kogu jooksid läbi sünge tänavalõigu. Taevast paistis alla täiskuu. Rahulikult, kuid aplamalt, kui pagana ammu, sõi porgand Peetri ära. Paar jäset võttis veel kaasa ka, et järgmisel päeval mikrolaine ahjus soojaks teha. Porgand õppis Parginduse baaskursusel ja ega õppurporgandil pole siis luksust toiduga priisata.